Surnuaia vaikne ilu jääb meil tihti nägemata. Pidev kiirustamine, riisumine ja rohimine ning igapäevaellu tagasi jooksmine ei lase meil seda rahu nautida. Ka unarusse jäetud hauaplatse on Eestimaa kalmistutel ikka väga palju.

Ehk on praegu see aeg, et tempo maha võtta ja lähedaste puhkepaigad korda teha.

Taimede hingellu tungides avastad oluliselt suurema valiku ja väljavalitute eluiga on palju pikem.

Sobiv kujundus

Kõigepealt tuleb üle vaadata hauaplatsi üldine ilme, erinevate materjalide ja liiga pajude erinevate taimede kirevus ei mõju hästi. Eelistada tasub lihtsat kujundust ja looduslikku stiili, valida paar sobivat taimeliiki ja leida kattematerjal, milleks võib olla nii kivi, kild, liiv kui ka pinnakattetaim või paar neist. Samuti tuleb ette võtta kalmukivi puhastamine või uuendamine.

Mustrit luues lähtu hauaplatsi suurusest, pinnareljeefist, kalmukivist (või kividest) ja selle kujust. Vanad raudristid too kindlasti esile, mitte mingil juhul ei tohiks neist loobuda. Surnuaias tasub ringi vaadata, et noppida asjalikke lahendusi, aga kõiki ideid ei saa ühel kalmul rakendada. Nii mõnelgi kalmistul on välja kujunenud oma stiil näiteks hauapiirde materjali suhtes ja seda tasub järgida. Kindlasti tuleb arvestada kõrval oleva kalmuga, et vältida tehtud töö rikkumist vale taimevaliku või rajamisvigadega.

Eelista püsikuid

Õitsvate üheaastaste taimede asemel võib julgelt rohkem kasutada püsililli ja lehtilutaimi. Soovi korral saab püsikute sisse jätta vahetatavate üheaastaste lillede istutusala. Püsitaimedega saab luua vahelduva pildi ja kujundada vahvaid mustreid.

Ettevaatlik peab olema aga kogustega, parem ühte taime palju, kui et palju erinevaid liike. Püsitaimedega kalmu katmine on hulga hooldusvabam ja kokkuhoidlikum lahendus.

Taimed on vahel uskumatult leplikud, aga et vältida ebameeldivaid üllatusi, tuleb valikut tehes arvestada kalmu pinnase- ja valgusoludega. Mis kasvab savisel, ei edene liivasel, mis armastab päikest, saab niiskes varjus kiiresti otsa. Tihti võtab taime mitte külm vaid niiskus või kevadine päike.

Tamm pane parem lagedale aasale

Kalmistule ei tohi tuua juurevõsu ajavaid taimi nagu näiteks harilik sirel, lumimari, kitseenelas. Kui kalmul puudub betoonpiire, siis kiiresti laiutama kippuvate pinnakattetaimede nagu igihali, metsmaasikas, kalmistul kasvav laanesõnajalg, piibeleht, kasutamine ei ole mõistlik kuna need võivad vallutada ka naaberhaua. Metsmaasikas, laanesõnajal ja igihali on uskumatud ronijad ja nende vaoshoidmine on üsna tülikas isegi piirdega kalmul. Kasutada võiks kultuuristatud sõnajalgu.

Tihti ei osata puu ja põõsa suurust ning kasvuiseärasusi ette kujutada isegi koduaias. Kadunukese lemmiktaimega võivad hiljem vaeva näha nii teie järglased kui naaberkalmu hooldajad. Suuri puid kalmistule istutada ei tohi, ka siis, kui arvate, et lõikate neid hoolega. Mis saab siis, kui teie enam ei jaksa või kui teid enam pole?

Kalmistule sobivaid taimi on palju

Kalmistu ekstreemoludes kõige lepilikum taim on näiteks siberi valdsteinia, bergeenia, tiarell, varjukivirik ja roomav kukehari. Valge kukehari annab seemnest isekülvi ning seetõttu vajab õigeaegselt õite ära lõikamist, muutudes muidu umbrohuks. Siberi valdsteinia, tiarell ja bergeenia on igihaljad pinnakattetaimed varjulisematesse paikadesse. Valdsteinia kannatab ka päikest. Kukeharja sorte on mitmeid ja need sobivad katma päikesepaistelist liivast kalmu, aga näiteks roomav kukehari edeneb ka varjulises kohas õitsedes siis vähem. Põõsasmarana õitevahtu jagub külmadeni kui koht on päikeseline. Hosta tunneb ennast jälle täislehes puu all kenasti.

Sibullilli, nagu näiteks krookuseid, nartsisse, siniliilia valgeõielist sorti ja lumikellukesi tasub julgelt kasutada suurte lehtpuude alustel haudadel. Taimede tärgates pole puudel lehti ja sibullilled saavad vajaliku valguse kätte. Hiljem pääseb mõjule pinnakatte- või naabertaim ja sibullille lehed varjuvad selle alla.

Päris hooldusvabalt taimedega kalmu kattes ei pääse, aga õigeid valikuid tehes hulga mugavamalt küll.

Ilmunud Targu Talita, Aialeht