Kõik ilus siin ilmas sünnib enamasti valu ja kannatuste kaudu ning sellepärast pole vaja kriise karta.
Pigem võtta kriisi liikumapanev jõud tänutundega vastu ja lasta valul loovat tööd teha.

Kriisid on lahutamatu osa inimelust, mille läbi on võimalik kasvada ja areneda. Me ei oska arvata,
et ka lapse sünd, abiellumine või loteriivõit võib meid viia kriisi, millega tuleb eraldi tegeleda.
Rääkimata haiguspuhangust, mis tabab riigi järel riiki…
 
Tervet elu võib vaadelda psüühiliste kriiside jadana, kus on võimalik valida tervise ja haiguse vahel.
Kui me seda teadlikult ei tee, on kerge oma elu hävitama hakata. Muutused võivad väljenduda nii
tegudes kui mõtetes. Sageli inimene ei taha muutuda, talle meeldib vanast kinni hoida, sest nii on
turvaline. Paraku see pikendab stressi, tekitab tervisehädasid ja lükkab uut elukvaliteeti edasi.
 
Kriisiprotsessiga tegelemine on eriti oluline last ootavate või hooldavate täiskasvanute puhul, nii
saab laps endale lapseks olemise võimaluse, eeskujumudeli ja terved ning vaimselt tasakaalukad
vanemad. Kui vanemad ei suuda oma probleeme lahendada, kaob lapsel turvatunne, ta tunneb
ennast süüdlasena, ei saa muretult mängida ega täiel määral areneda.

Kriis tabab sageli ootamatult, aga kriisiks saab ka ette valmistuda, nn. abielulahutus, lemmiklooma
või vanavanemate surm, laste suureks saamine ja kodust lahkumine.. Kuid mis tahes
ettevalmistamine ei kaitse trauma eest, sest me ei suuda ette kujutada oma tundeid, kui me pole neid
vastavas situatsioonis kogenud. Vahel võib ettevalmistamine vastupidise tulemuse anda,
kujuteldava kriisiga harjutakse ja näiteks võib mehe surma kartnud/ette kujutanud naine soovida
lahutust, kui mees peale ohtlikku tööd või hobi koju naaseb. Ka suhte purunemise hirmus elamine
võibki selle esile kutsuda. Kriisi kogemine võib anda signaali, et loota saab vaid iseendale, usaldada
ei saa mitte kedagi.
 

Kriisis olemine ja välja tulemine väljendub inimestel väga erinevalt. Mõni soovib vaikida, mõni
rääkida, mõni hakkab ennast mõne sotsiaalse pahega hävitama, mõni tõmbub eemale, mõni põgeneb
töösse, mõni välismaale, mõni teeb elu muutvaid otsuseid.. Šokiseisundis muutub aktiivsustase,
esineb agressiooni, puudub otsustusvõime.. Kaotus võib välja lüüa hirmuna, tekitada armukadedust,
paanikat, tähelepanuvajadust, vägivalda, endasse sulgumist, süütunnet, alaväärsuskompleksi, häbi,
enesepõlgust, kurbust, viha, enesetapumõtteid.. Kui kriisist välja ronimise kõik katsed luhtuvad,
langeb inimene abitusseisundisse, millega kaasnevad madal enesehinnang, passiivsus, lootusetus.
Stressi tugevus sõltub ka isiksuseomadustest.

Samad tunded, samad perioodid võivad esineda ka aitajal, eriti juhul, kui aidatav on lähedane
inimene. Aitaja peab olema valvel, et ta ei abistaks seal, kus abi ei vajata ja meeles pidama, et kõige
tähtsam on otsida ja toetada kriisisolija enda olemasolevaid ressursse ning otsida teisi inimesi, kes
võiksid talle toeks olla. Olla olemas, kuulata, pakkuda materiaalset tuge ja abi praktilistes
tegevustes.

Selleks, et puud suudaksid uuesti üles ärgata, peavad nad pimedusest läbi minema ja külma käes
näpistada saama.

Mõtteid saadud:
Haamer, N. Laps perekriisides.
Kursuse „Kogemusnõustajate koolitus 2020“ õppematerjal.
Kriisi kulg skeem
Orav, K. Stress.
Sarv, M. On hingede aeg
Soots, A Kriis ja kriisisolija abistamine. Õppematerjal haige hooldajatele.
Tall, K. E-kursus “Kriisipsühholoogia (P2AV.TK.475)“.
Tiitus, M. Aukartus valu ees. Eesti kirik.
 

Lemmiklooma surm on võrreldav lähedase kaotusega.

Olles oma esimese koera, 16. aastase sõbra 2018 sügisel väga kenasti ära saatnud, tuli teise eutanaasia vajadus nagu välk selgest taevast.

Arvasin, et olen eutanaasia teemal tugev, kuna olen sellele mõelnud, lastega rääkinud ja tean kui vajalik see on, kuid otsustusprotsessis komistasin siiski nõrga koha otsa..

Öeldakse, et juhuseid ei ole ja olles kogemusnõustajaks õppimas, olles just läbinud kriisi teema ning kirjutanud essees, et kriisiks saab ka ette valmistuda (abielulahutus, lemmiklooma või vanavanemate surm, laste suureks saamine ja kodust lahkumine), kuid mistahes ettevalmistamine ei kaitse trauma eest, sest me ei suuda ette kujutada oma tundeid, kui me pole neid vastavas situatsioonis kogenud, sain tunda, mida kirjutasin.. Järgnes valus periood.. Kuid ühel hetkel avastasin, et..

Lein kannab…
liuglen vee piiril nagu purjekas merel.. või nagu lind.. kord sillerdaval merel.. kord lainetes..
kord kivil puhates.. kord tiibu sirutades ja lendu tõustes..
Lasen leinal olla..
nii kaua kuni tahab..

Helgal (16 a.) ja Pruunil (15 a.) oli väga ilus elu. Ja minul koos nendega.

Nad mängisid ja kulgesid kõrge vanuseni alati koos, kuid neil oli täiesti erinev iseloom. Kui Pruun, ka tüdruk, jooksis raskelt, siis Helga lausa hõljus daamilikult maa kohal, kasutades edasi liikumiseks nii vähe energait, kui üldse ette kujutada on võimalik. Helga kõndis omapead. Ta ei järgnenud kutsele kunagi ilma soliidse viivituseta. Seevastu Pruun oli alati valmis. Näiteks suusatama minnes, suusakeppe nähes, oli tal ka väga huvitav häälitsus kohe varnast võtta. Pruun jääb mulle meelde igas olukorras kannatliku ning truu sõbrana. Helga käis viimased 6 aastat meiega kaasas kõikjal- õunapuid lõikamas, aedu rajamas, kalmusid haljastamas, isegi restoranis, hotellis.. Ta oli autos niipea, kui tagaluugi avasin. Tal oli taimekastide vahel või redeli kõrval oma koht. Ta on roninud isegi esiistmele ning keeldunud sealt lahkumast. Pruun jäi jälle väga hea meelega kodu valvama. Helga õpetas mulle istumist ja vahtimist, õpetas olemise ilu nautima.

Nüüd on nad taas koos.. Ja mina tänan ning lehvitan neile järele..

Kogesin, et magamapanek on ka arstile väga raske ülesanne. Raivo Raja käsitleb teemat Vooremaas – Lemmikloomade eutanaasiast inimlikult ja halastades.

Lisan mõned olulised lingid
Tallinna Väikeloomade krematoorium – loomakrematoorium.ee
Linnutee Cremo OÜ – lemmikloomadekrematoorium.ee
Cremo Center OÜ – cremo.ee
Jõelähtme lemmikloomade kalmistu – voerdla.joelahtme.com
Lillemetsa lemmikloomade kalmistu – koer.ee/Details/Lillemetsa_lemmikloomade_kalmistu
Rakvere lemmikloomade kalmistu – koer.ee/Details/Rakvere_Lemmikloomade_Kalmistu
Valga lemmikloomade kalmistu mastifid.ee/viited/lemmiklooma-surnuaed

Mis on lein ja kuidas sellega elada – Peresaade. Leinast. Naatan Haamer
 

Eduard Alweri hauaplatsi ja kivi kujundamine oli väljakutse ja vastutusrikas töö, mille üle me oleme väga tänulikud. Mõttest – igas inimeses on osa sellest, mida vanemad on talle andnud – sündis väärikas hauatähis. Eduard oli mees, kes väga lühikese aja jooksul suutis luua Eesti riigile olulised asutused.

 
Eduard Alweri hauatähis pühitseti 30.08.18, kirjutab Kaja Kallas ja Kaitseliit.

Vaata minu kujundusi siit
Teostame töid üle Eesti. Tel 5049835, piret.pihtjoe@gmail.com
 
 

Üks minu esimesi (2009) kujundatud ja korrastatud hauaplatse, aga kindlasti esimesed pohlad, mida kasutasin, on nüüd veel kuulsamad ja muidugi aitäh Voldemar Kuslapile väga armsa kommentaari eest..

Pealtnägija (18.10.17) lõiku näeb siit .. 45-s minut.

Tänaseks oleme korda teinud 64 hauaplatsi 27-l kalmistul.. Avinurme, Elva, Ilumäe, Jõhvi, Järva-Madise, Järva-Peetri, Kambja, Koeru, Laeva, Laiuse, Liiva, Metsakalmistu, Nissi, Nõo, Pauluse, Pirita, Põlva, Pärnamäe, Rahumäe (Tartu ja Tallinn), Rakvere, Rõngu, Tõrva, Türi, Uduvere, Uulu, Valga

Tartus, Tallinnas ja Mustvees olen võtnud enda korda tehtud platsid ka hooldada.

Kes hauaplatsi korrastama läheb, lükaku kübar kuklasse ja võtku taburett kaasa

Kalmu korrastamisel on kõige tähtsam töö pinnase puhastamine, sest see paneb aluse edaspidisele hooldusele. Kui algul veidi vaeva näha, on hiljem muretu.

Kaevake maa vähehaaval labidalehe sügavuselt läbi ja võtke välja kõik umbrohujuured. Tehke pinnas lausa piinlikult puhtaks.
Paratamatult jääb mulda umbrohuseemneid, kuid need saab ära noppida, kui nad pärast idanemist tõusmed on välja ajanud. See tähendab, et peale kalmu korrastamist tuleb hooldamas käia 1 kord aastas.

Kile ja geotekstiil umbrohtumist ära ei hoia, sest ka nende peale pandud pinnasesse lendab umbrohuseemneid.

Oleneb taimest ja istutustihedusest, aga reeglina katavad pinnakattetaimed platsi 2-3 aastaga. Platsi ilu saab aga nautima hakata juba peale korrastamist. 1 kord aastas kalmistul käia täiesti piisab ja ebameeldiva rohimisega enam tegelema ei pea. Aga 1 kord on oluline, et tõmmata välja tekkinud umbrohud ning vajadusel multšida taimi hea seemnetevaba mullaga. Ka liiva on palju lihtsam lisada ja aastate pärast kergem ka välja vahetada, kui killustikku.

Graniitkillustiku puhul on 1-2 esimest aastat täiesti hooletu, aga juba 4. aastal tuleb kõik uuesti teha, kui puude alust platsi korralikult hooldamas ei käi. Hooldus tähendab aga väga tüütut ja aeganõudvat sodi nokkimist kivide vahelt, sest sarnaselt liivaplatsi riisumisele sodi kätte ei saa. Vaata näiteks fiboga kaetud umbrohtunud platsi siit. Killustiku puhul saab vaeva vähendada lehepuhuriga, aga paljud puhuriga kalmistule lähevad? Seepärast õigustab graniitkillustik ennast vaid lagedal kalmistul. Päikesepaistel kasvab aga nii tohutult palju kuivalembi taimi, et taas tundub see teematerjal mõttetu.

Kui plats asub suurte puude all või vahetus läheduses, siis graniitkillustiku pealt on sodi koristamine väga tülikas ja aeganõudev. Kõike ei saagi kätte. See, mis jääb, muutub üsna kiiresti umbrohuseemnele sobivaks pinnaseks.

Ka liivaselt pinnalt on okaste kätte saamine üsna tülikas. Taime vahele võib okas aga kukkuda ja sinna jäädagi

Urni saab sängitada väga edukalt ka peale kalmu korrastamist. Kujunduses tuleb sellega lihtsalt arvestada. 

Vajadusel saab matmise ajaks taimed pealt ära võtta ja hiljem tagasi istutada. Või jätta taimed matmisalale üldse panemata ja istutada peale urni sängitamist. 

Piltidel on plats enne korrastamist ja plats enne urni sängitamist, betoonäärisel on veel raketiski ümber. Antud plats oli alles eraldatud ja sain kavandada nii, et urni saab sängitada keskele ja seetõttu on omastel vaja ainult liiv peale urni sängitamist peale kanda.

Urnile auku kaevatates on soovitav pinnas tõsta kärusse, siis saab ülejäägi lisatööd tegemata ära kärutada.  Kasu on ka haua kõrvale maha laotatud presendil, mille abil saab ülejäägi lihtsalt kokku koguda.  

Kuidas kalmu korrastada ja hooldada, saab lugeda siit

Kui korrastatava platsi kõrval ei ole piiret pandud, siis tuleb alati kalmistuvahiga kokku leppida, eriti piirde või heki panekul ja hea kui tema piirid maha märgib, sest omastel kipub kalm hoolduse käigus kas liiga väikeseks või liiga suureks minema. Ka võib olla, et kalmistud ei taha hauaplatside vahele vahekäike jätta, kuna neid ei hoolda keegi või soovitakse kalmistuvahi tööd kergendada.

Samas on see omaette probleem, sest liikumisteed võetakse ära. Külastajad on sunnitud käima üle haudade, aga omakseid see pahandab.

Järgnevalt toon välja Tallinna kalmistute kasutamise eeskirjast tuleneva

- Tuhk maetakse hauaplatsile, paigutatakse urniga kolumbaariumisse või puistatakse tuhapuistealale.
- Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 0,7 m.
- Kõik matmised, sh urni paigutamine kolumbaariumisse ja tuha puistamine tuhapuistealale, tuleb
registreerida kalmistu kontoris vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

Tuhka ei pea tingimata matma, seda saab ka tuhapuistealale puistata

-Tuha puistamise toimingu registreerib matja kalmistu kontoris. Kalmistu haldaja kannab kalmistute registrisse surnu ja matja andmed ning toimingu kuupäeva.
-Tuhk puistatakse selleks ettenähtud maa-alale kalmistu haldaja esindaja juuresolekul.
-Tuha puistamise korral ei vormistata kasutuslepingut.
-Tuhapuistealale on hauatähiste paigaldamine keelatud. Tuhapuistealale võib surnu mälestamiseks lilli ja küünlaid asetada ainult selleks ettenähtud kohta.

Matmiskoha suurus

Matja võib matmiskohaks taotleda kas hauaplatsi või urnikambri eraldamist. Matjal, kes ei soovi matmiskoha eraldamist, on võimalik puistata tuhk tuhapuistealale.
-Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.
-Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats) või ühe- või mitmekohaline urnikamber.
-Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral
-ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m
-kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m.

Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral
-kalmistu urnimatuste alal üldjuhul 1,0 x 1,0 m;
-Rahumäe kalmistul ja Metsakalmistu vanas osas 1,25 x 2,50 m.

Ma armastan puid, aga puud, mis on seemnest kasvama hakanud ja teevad suurena kahju ümbritsevale, tuleb viivitamatult maha võtta. Seetõttu arvasin ka, et puu, mis kalmistul õige pea raudaeda sisse kasvab, tuleb enne hauaplatsi lõplikku korrastamist maha võtta.

Teatavasti ei tohi suuri puid loata langetada ja seetõttu tuli linnavalitsuse poole loa saamiseks pöörduda. Linnavalitsuses aga soovitati mu kliendile raudaed hoopis edasi tõsta. Jah, nihutada kõrvalhauale. Mina sellise tobeda ettepanekuga muidugi ei rahuldunud ja et asi kiiremini laheneks, helistasin Muinsuskaitseametisse ja küsisin arvamust.

Oli õnn, et kalmistu on muinsuskaitse all ja nüüd väike lootus, et asi laheneb suveks. Lisan väljavõtte Muinsuskaitseameti kirjalikust vastusest linnavalitsusele: “Piirdeaedade nihutamine ei ole kalmistul lubatud ega põhjendatud. Piltide järgi on tegu kultuuriväärtusliku aiaga, mis peab säilima. Antud juhul ohustab nimetatud puu väärtuslikku metallaeda ning seetõttu soovitame puu maha võtta. Vajadusel tuleb kokku kutsuda komisjon, kes hindab eelnevalt ohtlikke ning hauatähiseid ja –piirdeid ohustavate puude raied kalmistul. Komisjoni kokkukutsumise vajadusest palume teavitada Muinsuskaitseameti maakonna vaneminspektorit.

Raie tingimused. Puu maha võtmisega ei tohi vigastada lähedalolevaid hauatähiseid ega hauapiirdeid.”

Järgnevalt üks näide ühelt teiselt kalmistult, kus puu juba ongi aeda sisse kasvanud.

Veel korraks su kohal
on lillede kuhi-
nende viimaste lillede
ärasaatmise ohe

Mullas, lõikelilles…
ärasaatmise valus
oma armsale emale
hingerahu vaid palun

Ei oskagi muud
sest minus otsatu valu
Ma armastan sind
meie vahel nüüd muru

Harta Ehelaid