„Lähedase puhkepaik ei ole bussipeatus“ või prügimägi, ütles kord mu õpetaja Reet Palusalu.

Seda aastaid endas kandes mõistsin, et tal on tuline õigus. Tihti arvatakse, et pink ja reha selle all on samaoluline kui hauakivi. Ei ole. Pink on oluline kui seda vajatakse. Pink kannab edasi traditsioone kui me ise traditsiooniliselt toimetame.

 

 

Hauaplats on koht, kus suheldakse esivanematega, kus istutakse, mõtiskletakse. Kalmistupäeval saadakse omastega kokku, juteldakse, võetakse ühiselt einet. Iidsed ohverdamiskombed elavad sel moel edasi.

Algselt on matusesöömingut peetud surnu “uues” kodus, haual. Ajapikku kujunes sellest surnu mälestussöömaaeg kusagil mujal, näiteks kodus. 1428. aastal kaevatakse kirikupäeval Riias, et eestlased peavad tihti kirikuis ja kalmistuil söömapidusid surnuile (Loorits 1990: 73). Ülima tõenäosusega oli tegemist vanade liivimaalaste ehk lõunaeestlastega. (Kõivupuu” Rituaalsed toidukorrad ajaloolise Võrumaa matusekombestikus)

Marju Kõivupuu: “Õigeusklikel on kirikupühadel koos suguvõsaga rituaalne kalmul söömine kalmistukultuuri lahutamatu osa, sellepärast on ka pink ja lauake nende hauplatsi kujundamisel tähtis. Kalmistu on olnud nii noorte kohtamis- kui kohtumispaigaks. Samuti on põlispuude rüppe peitunud rahulad pakkunud võimalusi igavikulisteks mõtisklusteks.”

Mulle meeldis kalmistul väikese lapsena istuda. Kui ema hauale kaasa pidin minema, siis ma enamasti istusin seal, kõlgutasin jalgu, mõtisklesin ja esitasin küsimusi. Panin tähele, et ükski vanem inimene, kellega kaasas käisin, ei istunud. Töö tehti ära, süüdati küünlad, seisatati hetkeks ja mindi järgmiste haudade või koduste toimetuste juurde tagasi. Pingile pandi vaid kott.

Mujal maailmas ei näe haual pinke. Moodne kalmistukultuur näeb ette, et kalmistu on park või dekoratiivne lillepeenar, kuid see toob kaasa kohalikest traditsioonidest võõrandumise.

pink haual

Lihtne ja tagasihoidlik pink Rahumäe kalmistul ning huvitav muruvaibake pingi ees

 

Kalm ei ole prügimägi.

Kui pink on, siis olgu korras ja kasutatav. Pink ei tohi silma riivata. Pink peab olema maitsekas ja proportsionaalselt kooskõlas hauaplatsi suurusega.

Väikesele kalmule ei sobi suur pink. Samuti ei sobi hauale silmatorkav pink. Kui seda tagada ei suuda ja pinki nagunii ei kasuta, siis pigem loobuda.