Killustiku ja fiboga umbrohtu ei tõrju

Paljudele ehk juba kogenud haljastajatele pole mingi uudis, et kile või peenrakangas, killustik või kergkruus umbrohtu ära ei hoia. Plats umbrohtub sel lihtsal põhjusel, et umbrohi levib ka seemnetega ja killustiku vahele koguneb ka hea hoolduse korral ikka (õie)tolmu, okkaid jm prahti, mida kõike ei ole võimalik kätte saada. Üsna pea see kõduneb, muutudes huumuseks ehk mullaks, millel omakorda kinnituvad umbrohuseemned. Ka männi ja kuuse okkad risustavad killustikuga kaetud platsi aastaga. Ometi minnakse ikka ja jälle seda teed välistades taimed.

Hoopis muretum ja mõistlikum on suurte okaspuude all kasutada sobivaid pinnakattetaimi. Seda enam, et näiteks ehitus- ja täitematerjal Fibo kalmistule üldse ei sobi. Tegelikult ei sobi ka killustik ja merekivid, mis mõjuvad võõrkehana ja uskuge, on väga hooldusmahukad.

Taimedega kalmu kattes vajab plats hoolt 1 kord aastas. Umbes 2-3 aastaga on pinnakattetaimed ala katnud. Sel ajal tuleb seemnest tärganud umbrohi tingimata juurtega kätte saada. Väikese umbrohu korral pole see üldse keeruline. Killustiku puhul on 1-2 esimest aastat hooletu, aga kui üldse hooldamas ei käi, siis 3-4-dal tuleb plats uuesti teha, sh kasutatud graniit vms materjal kalmistult minema vedada, sest see ei komposteeru.

Kui valid taime, mille õisi ei pea ära lõikama, siis piisab kui käid kalmul 1 kord aastas puulehtede riisumise aegu või tellid teenuse.

Umbrohuvaba garantii taimedega kalmu kattes on võimalik anda ainult siis, kui pinnase enne haljastamist umbrohupuhtaks teed, vaata siit, kuidas.