Hauaplatsi puhastamine umbrohust

pinnase puhastamine

Kalmu korrastamisel on kõige tähtsam töö pinnase puhastamine, sest see paneb aluse edaspidisele hooldusele. Kui algul veidi vaeva näha, on hiljem muretu. Mina kaevan maa vähehaaval labidalehe sügavuselt läbi ja võtan välja kõik umbrohujuured. Teen pinnase lausa piinlikult puhtaks.

Edaspidine hooldusvajadus sõltub soovist/võimalusest kalmistul käia, valitud taimedest, kõrvalplatside seisukorrast ja suurte puude olemasolust. Kõigi nende faktoritega saab ja peabki kujundamisel ning taimede valikul arvestama.

Geotekstiil umbrohtumist ära ei hoia. Korrastamine on küll lihtne ja kiire, kuid aja jooksul tekitab probleeme hoopis juurde. Näiteks puittaimede juured jäävad õhupuudusesse ning takerduvad vee ja toidu otsingul geotekstiili, mis põhjustab kasvuhäireid kuni taimede hukkumiseni välja. Umbrohuseemned lendavad endiselt pinnasele, vähese ja ebakvaliteetse hoolduse korral kasvatavad juured geotekstiili külge. Labidaga geotekstiilist läbi kasvanud umbrohujuurt enam kätte ei saa ja nii tulebki kogu kupatus üles koorida.

 

peale haljastust

Reeglina katavad pinnakattetaimed platsi 2-3 aastaga. Platsi ilu saab aga nautima hakata juba peale korrastamist. 1 kord aastas kalmistul käia täiesti piisab ja ebameeldiva rohimisega enam tegelema ei pea. Aga 1 kord on oluline, et tõmmata juurega välja tekkinud umbrohud ning vajadusel multšida taimi seemnetevaba mullaga.
 

 

Graniitkillustiku puhul on 1-2 esimest aastat täiesti hooletu, kuid edaspidi võib juhtuda, et kõik tuleb uuesti teha. Hooldus tähendab aga väga tüütut ja aeganõudvat sodi nokkimist kivide vahelt, sest sarnaselt liivaplatsi riisumisele sodi kätte ei saa. Vaata näiteks fiboga kaetud umbrohtunud platsi siit. Killustiku puhul saab vaeva vähendada lehepuhuriga, aga sodi jääb siiski kivide vahele. Seepärast õigustab graniitkillustik ennast vaid lagedal kalmistul. Kuid ka seal tuleb killustikuga kaetud platsi rohida. Liiva on palju lihtsam lisada ja aastate pärast kergem ka välja vahetada võrreldes killustikuga. Sageli ei tohi välja vahetatavat pinnast (eriti killustikku) kalmistule jätta, vaid tuleb prügimäele vedada.

 

okas võib kukkuda taime vahele ja sinna jäädagi

pohlad haual

Eduard Alwer

Raadi kalmistu_Mee

Liivaga kaetud pinnalt on jälle okaste kätte saamine tülikas ja seetõttu võiks kaaluda pinna kas osalist või väiksema kalmu puhul üleni taimmaterjaliga katmist.  Taim varjab kasvades okkad ära ja selle eest saab okkad toiduks 😉

Pakun hauaplatside kujundamist ja renoveerimist üle Eesti. Enda korrastatud platsid võtan soovi korral ka hooldada.

Kujundame ka hauakive. Piltidel ongi meie kujundatud Eduard Alweri ja tema vanemate hauatähis ning Mee kivid perekivi eeskujul.

Tel 5049835, piret.pihtjoe@gmail.com