Hauaplatsi puhastamine umbrohust

pinnase puhastamine

Kes hauaplatsi korrastama läheb, lükaku kübar kuklasse ja võtku taburett kaasa ;)

Kalmu korrastamisel on kõige tähtsam töö pinnase puhastamine, sest see paneb aluse edaspidisele hooldusele. Kui algul veidi vaeva näha, on hiljem muretu.

Kaevake maa vähehaaval labidalehe sügavuselt läbi ja võtke välja kõik umbrohujuured. Tehke pinnas lausa piinlikult puhtaks.
Paratamatult jääb mulda umbrohuseemneid, kuid need saab ära noppida, kui nad pärast idanemist tõusmed on välja ajanud. See tähendab, et peale kalmu korrastamist tuleb hooldamas käia 1 kord aastas.

Kile ja geotekstiil umbrohtumist ära ei hoia, sest ka nende peale pandud pinnasesse lendab umbrohuseemneid.

 

peale haljastust

Oleneb taimest ja istutustihedusest, aga reeglina katavad pinnakattetaimed platsi 2-3 aastaga. Platsi ilu saab aga nautima hakata juba peale korrastamist. 1 kord aastas kalmistul käia täiesti piisab ja ebameeldiva rohimisega enam tegelema ei pea. Välja on vaja tõmmata mõned vahtra ninad, tillukesed võililled jms tülinad ning multšida taimi hea seemnetevaba mullaga.

 

 

 

Graniitkillustiku puhul on 1-2 esimest aastat täiesti hooletu, aga juba 4. aastal tuleb kõik uuesti teha, kui puude alust platsi korralikult hooldamas ei käi. Hooldus tähendab aga väga tüütut ja aeganõudvat sodi nokkimist kivide vahelt, sest sarnaselt liivaplatsi riisumisele sodi kätte ei saa. Vaata näiteks fiboga kaetud umbrohtunud platsi siit. Killustiku puhul saab vaeva vähendada lehepuhuriga, aga paljud puhuriga kalmistule lähevad? Seepärast õigustab graniitkillustik ennast vaid lagedal kalmistul. Päikesepaistel kasvab aga nii tohutult palju kuivalembi taimi, et taas tundub see teematerjal mõttetu.

 

okas võib kukkuda taime vahele ja sinna jäädagi

Kui plats asub suurte puude all või vahetus läheduses, siis graniitkillustiku pealt on sodi koristamine väga tülikas ja aeganõudev. Kõike ei saagi kätte. See, mis jääb, muutub üsna kiiresti umbrohuseemnele sobivaks pinnaseks.

Ka liivaselt pinnalt on okaste kätte saamine üsna tülikas. Taime vahele võib okas aga kukkuda ja sinna jäädagi ;)

 

Urnimatuse korraldamine

Väga tihti soovitakse platsi enne urni sängitamist korrastada. Kuidas aga urni hiljem matta?

Urni saab sängitada väga edukalt ka peale kalmu korrastamist. Kujunduses tuleb sellega lihtsalt arvestada. 

Vajadusel saab matmise ajaks taimed pealt ära võtta ja hiljem tagasi istutada. Või jätta taimed matmisalale üldse panemata ja istutada peale urni sängitamist. 

enne

vastrajatud plats enne urni sängitamist

 

 

 

 

 

Piltidel on plats enne korrastamist ja plats enne urni sängitamist, betoonäärisel on veel raketiski ümber. Antud plats oli alles eraldatud ja sain kavandada nii, et urni saab sängitada keskele ja seetõttu on omastel vaja ainult liiv peale urni sängitamist peale kanda.

Urnile auku kaevatates on soovitav pinnas tõsta kärusse, siis saab ülejäägi lisatööd tegemata ära kärutada.  Kasu on ka haua kõrvale maha laotatud presendil, mille abil saab ülejäägi lihtsalt kokku koguda.  

Kuidas kalmu korrastada ja hooldada, saab lugeda siit

Kui korrastatava platsi kõrval ei ole piiret pandud, siis tuleb alati kalmistuvahiga kokku leppida, eriti piirde või heki panekul ja hea kui tema piirid maha märgib, sest omastel kipub kalm hoolduse käigus kas liiga väikeseks või liiga suureks minema. Ka võib olla, et kalmistud ei taha hauaplatside vahele vahekäike jätta, kuna neid ei hoolda keegi või soovitakse kalmistuvahi tööd kergendada.

Samas on see omaette probleem, sest liikumisteed võetakse ära. Külastajad on sunnitud käima üle haudade, aga omakseid see pahandab.

 

Järgnevalt toon välja Tallinna kalmistute kasutamise eeskirjast tuleneva

- Tuhk maetakse hauaplatsile, paigutatakse urniga kolumbaariumisse või puistatakse tuhapuistealale.
- Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 0,7 m.
- Kõik matmised, sh urni paigutamine kolumbaariumisse ja tuha puistamine tuhapuistealale, tuleb
registreerida kalmistu kontoris vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

Tuhka ei pea tingimata matma, seda saab ka tuhapuistealale puistata

-Tuha puistamise toimingu registreerib matja kalmistu kontoris. Kalmistu haldaja kannab kalmistute registrisse surnu ja matja andmed ning toimingu kuupäeva.
-Tuhk puistatakse selleks ettenähtud maa-alale kalmistu haldaja esindaja juuresolekul.
-Tuha puistamise korral ei vormistata kasutuslepingut.
-Tuhapuistealale on hauatähiste paigaldamine keelatud. Tuhapuistealale võib surnu mälestamiseks lilli ja küünlaid asetada ainult selleks ettenähtud kohta.

Matmiskoha suurus

Matja võib matmiskohaks taotleda kas hauaplatsi või urnikambri eraldamist. Matjal, kes ei soovi matmiskoha eraldamist, on võimalik puistata tuhk tuhapuistealale.
-Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.
-Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats) või ühe- või mitmekohaline urnikamber.
-Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral
-ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m
-kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m.

Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral
-kalmistu urnimatuste alal üldjuhul 1,0 x 1,0 m;
-Rahumäe kalmistul ja Metsakalmistu vanas osas 1,25 x 2,50 m.

 

Uskumatu lugu nende puudega

puu kasvab raudaeda sisse

Ma armastan puid, aga puud, mis on seemnest kasvama hakanud ja teevad suurena kahju ümbritsevale, tuleb viivitamatult maha võtta. Seetõttu arvasin ka, et puu, mis kalmistul õige pea raudaeda sisse kasvab, tuleb enne hauaplatsi lõplikku korrastamist maha võtta.

Teatavasti ei tohi suuri puid loata langetada ja seetõttu tuli linnavalitsuse poole loa saamiseks pöörduda. Linnavalitsuses aga soovitati mu kliendile raudaed hoopis edasi tõsta. Jah, nihutada kõrvalhauale. Mina sellise tobeda ettepanekuga muidugi ei rahuldunud ja et asi kiiremini laheneks, helistasin Muinsuskaitseametisse ja küsisin arvamust.

Oli õnn, et kalmistu on muinsuskaitse all ja nüüd väike lootus, et asi laheneb suveks. Lisan väljavõtte Muinsuskaitseameti kirjalikust vastusest linnavalitsusele: “Piirdeaedade nihutamine ei ole kalmistul lubatud ega põhjendatud. Piltide järgi on tegu kultuuriväärtusliku aiaga, mis peab säilima. Antud juhul ohustab nimetatud puu väärtuslikku metallaeda ning seetõttu soovitame puu maha võtta. Vajadusel tuleb kokku kutsuda komisjon, kes hindab eelnevalt ohtlikke ning hauatähiseid ja –piirdeid ohustavate puude raied kalmistul. Komisjoni kokkukutsumise vajadusest palume teavitada Muinsuskaitseameti maakonna vaneminspektorit.

Raie tingimused. Puu maha võtmisega ei tohi vigastada lähedalolevaid hauatähiseid ega hauapiirdeid.”

 

Järgnevalt üks näide ühelt teiselt kalmistult, kus puu juba ongi aeda sisse kasvanud.

puu on piirdeaiast läbi kasvanud Raadi kalmistul tänava ääres

Järelhüüe emale

Oh, ema, mu kallis
Ei enam sind näe
Sai mullasse muljutud
maapealne päev

Veel korraks su kohal
on lillede kuhi-
nende viimaste lillede
ärasaatmise ohe

Mullas, lõikelilles…
ärasaatmise valus
oma armsale emale
hingerahu vaid palun

Ei oskagi muud
sest minus otsatu valu
Ma armastan sind
meie vahel nüüd muru

Harta Ehelaid

Killustiku ja fiboga umbrohtu ei tõrju

Paljudele ehk juba kogenud haljastajatele pole mingi uudis, et kile või peenrakangas, killustik või kergkruus umbrohtu ära ei hoia. Plats umbrohtub sel lihtsal põhjusel, et umbrohi levib ka seemnetega ja killustiku vahele koguneb ka hea hoolduse korral ikka (õie)tolmu, okkaid jm prahti, mida kõike ei ole võimalik kätte saada. Üsna pea see kõduneb, muutudes huumuseks ehk mullaks, millel omakorda kinnituvad umbrohuseemned. Ka männi ja kuuse okkad risustavad killustikuga kaetud platsi aastaga. Ometi minnakse ikka ja jälle seda teed välistades taimed.

Hoopis muretum ja mõistlikum on suurte okaspuude all kasutada sobivaid pinnakattetaimi. Seda enam, et näiteks ehitus- ja täitematerjal Fibo kalmistule üldse ei sobi. Tegelikult ei sobi ka killustik ja merekivid, mis mõjuvad võõrkehana ja uskuge, on väga hooldusmahukad.

Taimedega kalmu kattes vajab plats hoolt 1 kord aastas. Umbes 2-3 aastaga on pinnakattetaimed ala katnud. Sel ajal tuleb seemnest tärganud umbrohi tingimata juurtega kätte saada. Väikese umbrohu korral pole see üldse keeruline. Killustiku puhul on 1-2 esimest aastat hooletu, aga kui üldse hooldamas ei käi, siis 3-4-dal tuleb plats uuesti teha, sh kasutatud graniit vms materjal kalmistult minema vedada, sest see ei komposteeru.

Kui valid taime, mille õisi ei pea ära lõikama, siis piisab kui käid kalmul 1 kord aastas puulehtede riisumise aegu või tellid teenuse.

Umbrohuvaba garantii taimedega kalmu kattes on võimalik anda ainult siis, kui pinnase enne haljastamist umbrohupuhtaks teed, vaata siit, kuidas.

Pink haual

„Lähedase puhkepaik ei ole bussipeatus“ või prügimägi, ütles kord mu õpetaja Reet Palusalu.

Seda aastaid endas kandes mõistsin, et tal on tuline õigus. Tihti arvatakse, et pink ja reha selle all on samaoluline kui hauakivi. Ei ole. Pink on oluline kui seda vajatakse. Pink kannab edasi traditsioone kui me ise traditsiooniliselt toimetame.

 

 

Hauaplats on koht, kus suheldakse esivanematega, kus istutakse, mõtiskletakse. Kalmistupäeval saadakse omastega kokku, juteldakse, võetakse ühiselt einet. Iidsed ohverdamiskombed elavad sel moel edasi.

Algselt on matusesöömingut peetud surnu “uues” kodus, haual. Ajapikku kujunes sellest surnu mälestussöömaaeg kusagil mujal, näiteks kodus. 1428. aastal kaevatakse kirikupäeval Riias, et eestlased peavad tihti kirikuis ja kalmistuil söömapidusid surnuile (Loorits 1990: 73). Ülima tõenäosusega oli tegemist vanade liivimaalaste ehk lõunaeestlastega. (Kõivupuu” Rituaalsed toidukorrad ajaloolise Võrumaa matusekombestikus)

Marju Kõivupuu: “Õigeusklikel on kirikupühadel koos suguvõsaga rituaalne kalmul söömine kalmistukultuuri lahutamatu osa, sellepärast on ka pink ja lauake nende hauplatsi kujundamisel tähtis. Kalmistu on olnud nii noorte kohtamis- kui kohtumispaigaks. Samuti on põlispuude rüppe peitunud rahulad pakkunud võimalusi igavikulisteks mõtisklusteks.”

Mulle meeldis kalmistul väikese lapsena istuda. Kui ema hauale kaasa pidin minema, siis ma enamasti istusin seal, kõlgutasin jalgu, mõtisklesin ja esitasin küsimusi. Panin tähele, et ükski vanem inimene, kellega kaasas käisin, ei istunud. Töö tehti ära, süüdati küünlad, seisatati hetkeks ja mindi järgmiste haudade või koduste toimetuste juurde tagasi. Pingile pandi vaid kott.

Mujal maailmas ei näe haual pinke. Moodne kalmistukultuur näeb ette, et kalmistu on park või dekoratiivne lillepeenar, kuid see toob kaasa kohalikest traditsioonidest võõrandumise.

pink haual

Lihtne ja tagasihoidlik pink Rahumäe kalmistul ning huvitav muruvaibake pingi ees

 

Kalm ei ole prügimägi.

Kui pink on, siis olgu korras ja kasutatav. Pink ei tohi silma riivata. Pink peab olema maitsekas ja proportsionaalselt kooskõlas hauaplatsi suurusega.

Väikesele kalmule ei sobi suur pink. Samuti ei sobi hauale silmatorkav pink. Kui seda tagada ei suuda ja pinki nagunii ei kasuta, siis pigem loobuda.

 
 
 
 
 

Korrastatud hauaplats

Suvel oli meeldiv võimalus valmis meisterdada ka üks täislahendusega hauaplats.

Tegin kujunduse nii platsile kui uuele kalmumärgile, pakkusin välja lahenduse vanale kivile, organiseerisin kivitööd ja tegin haljastuse. Klient on rahul ja mina olen ka rahul ning õnnelik.

Tore oli see, et taimi, mis kõige enam iseloomustasid kadunukest ja sobisid antud keskkonda ning meeldisid ka tellijale, sai sel aastal puukoolist keset suve ka osta. Ja koostöö kivimehega sujus nagu valatult. Vana kivi, mis kliendile ei sümpatiseerinud, ei visanud ma ära vaid planeerisin üheks asteplaadiks, mis kokkuvõttes säästis raha. Äärekivi ja asteplaatide valiku ning töötluse määras hind.

 

Minu meelest sai ilus, mida teie arvate?

 

Vaata minu kujundusi siit